Võrumaa buss

Prindi Sisukaart

Nüüdsest pakub Motorbus24 ka reise algusega Võrust ja Lõuna -Eestist. Võrumaal tegutseme SCANLAND nime all. Pakume erinevaid tellimisveo busse :

- uus Iveco turistbuss 27 reisijakohta +giidi koht ja juht.

Bussil automaatkliima, turististmed,suur pakiruum,mikrofon,dvd.

 www.motorbus24.ee/failid/file/739tjh_27_kohta/dsc_0044.pdf

www.motorbus24.ee/failid/file/739tjh_27_kohta/dsc_0045.pdf

www.motorbus24.ee/failid/file/739tjh_27_kohta/dscn2402.pdf

- Scania Berkohf , reg. 390 ATZ .

  Bussis on 55+1+1 istekohta mugavates istmetes, 3 monitori, wc,külmkapp muusikakeskus, mikrofon.

www.motorbus24.ee/failid/image/390atz/p1060057_2_480x640.jpg

Planeerides ise oma reisi , ei ole Te sõltuvad liinibussidest !

„Kohe minnäq, midä tetäq, kurbtustõ tulõ kooldaq“
Mi buss’-uma¬’ ja hää’!

Pakume busse algusega Võrumaalt ja Lõuna - Eestist !

Ootavad naabrid, laadad, sport , kontserdid jne.!
Küsi ruttu pakkumist!

2016.a. suvisteks sõitudeks bussidele veel saadaval mõned vabad päevad !

Kontakt:
e-post: info@motorbus24.ee
tel.+372 503 29 65

Sõidame terviseks!

Võrumaa.


Võrumaa: on koduks Haanja looduspargile, kaunile kuppelmaastikule ja Eesti pikimale jõele. Eestis on üle 70 000 võro keele rääkija ja 1995. aastal asutas valitsus Võru Instituudi, et julgustada võrokesi nende endi keeles rääkima, ühtlasi oma traditsioone säilitama.
Võrumaa lõunaosas asub Balti riikide kõrgeim punkt Suur Munamägi, mis pakub hingetuksvõtvat vaadet ümbritsevale kuppelmaastikule. Haanja looduspark kaitseb unikaalset järverikast maastikku, kus kiirevoolulist Piusa jõge ümbritsevad liivapaljandid ja orud.
Võro keel on Lõuna-Eesti dialekt. Sel on oma kirjakeel ning loodetakse, et peagi tunnustatakse võro keelt kui ametlikku Eesti regionaalkeelt.
Võro keelt pole tavaline eesti keel palju mõjutanud. Seda räägiti kunagi ajaloolise Võromaa kaugetes lõuna- ja idaosades, mis nüüd kuuluvad Lätile ja Venemaale.
Üks vanimaid võro keele kirjalikke näiteid on Uue Testamendi tõlge („Wastne Testament“), mis avaldati 1686. aastal. Kuigi Lõuna-Eesti staatus hakkas 1880ndatel aastatel nõrgenema, on keelt alates 1980ndate aastate lõpust taaselustama asutud.
1995. aastal rajas valitsus Võro Instituudi, mille eesmärgiks on julgustada võrokesi oma keeles rääkima ning oma traditsioonilist elustiili säilitama.
Praegusel ajal on umbes 70 000 võro keele rääkijat, peamiselt Kagu-Eesti aladel, mis kuulusid ajaloolise Võrumaa alla: Karulas, Harglõs, Urvastõs, Rõugõs, Kanepis, Põlvas, Räpinäs ja Vahtsõliinas.
Võro keelt kasutavad mõned Eesti tuntud näitekirjanikud, luuletajad ja autorid ning seda õpetatakse kord nädalas 26 koolis. Ainuke Võro ajaleht, Uma Leht, ilmub kaks korda nädalas.
Eesti osales 2004. aastal Eurovisioni lauluvõistlusel lauluga „Tii“, mida esitas Võro ansambel Neiokõsõ. 2000 lauljat võttis osa esimesest võrokeelsest laulupeost, mis peeti Võrumaal Kubijas.



 


estrusengfin